Põhjamaade Veneetsiaks pühitsetud Haapsalu on imeline linn,
täis ajaloolisi paiku, müstilisi legende, lilleamplitega kaunistatud kohvikke,
kauneid ja sõbralikke inimesi. Siia tasub kindlasti tulla igal eestlasel,
pealinnast või maalt, et uudistada, puhata, jõudu ja tervist koguda, mereõhku
hingata.
Haapsalus Väikese viigi maalilisel kaldal asub Spa Hotell Laine, kõrval pronksist kuju Kepimurdja, kui tervendava sanatooriumipuhkuse kaunis vana sümbol. Imekena loodus, soe vesi, ajaloo käegakatsutav lähedus, lubivalged luigepaarid akna taga. Kõik olekski kaunis ja idülliline, kui mitte üks asjaolu.
Väidetavalt üritati meiega eelnevalt ühendust võtta, aga
tulutult. Mobiilinumbreid ei pidanudki administratsioon võtma ja kaasa nimigi
ravikaardil oli täiesti vale. Olevat siis auto spetsiaalse kattega (mis paistis
meile pigem tavalise vana voodilinana) ka kaetud. Aga kui, siis juba hiljem,
sest hotellist lahkudes nägime, et tööd juba käivad, aga mingit ohtu meie
autole tol hetkel tõesti ei aimanud. Ja kui tagasi olime, tunnistasime lihtsalt
fakti, et nüüd peab arvestama autoklaasi vahetuskuludega. Seda, et katet töö
alguse ajal polnud ma ka nentisin, mille peale kõlas tehniku vastus „Aga enne
ei kukkunudki midagi“. Paneb mõtlema, et kas ta mitte ei ole teadlik, et miski
ongi kukkunud, ainult et hiljem. Professionaalne tehniline juht Märt väidab
agaralt, et autole sai töö ajal kukkuda ainult küprokitükke, mis siililegiselgelt
klaasi ei vigasta, ja üleüldse on see värske vigastus – „ilmselt sõidu ajal
tekkinud“, enda viga. Irene Väli, Spa Hotelli juhataja ütleb, et ei saa midagi
teha, et „Laine“ klientidel tekkib
alatasa sääraseid kaebusi – küll on mõni
söögi ajal hambast ilma jäänud, küll jala välja väänanud, küll kondi puruks
kukkunud, küll vastu liigkõrgeks ehitatud ja mõne tooli või astmega varustamata
jäänud vanni teravat nurka korraliku hematoomi saanud. Siin sekkub taas Märt,
kes taas rõhub kindlustuse iseenesestmõistetavat vajalikkust.
Eks neid asju loomulikult juhtub. Üht minu tuttavat on
näiteks seal samas "Laines" soolakambrisse unustatud. Oli ka meie puhkuse ajal naljakaid
apsusid. Aga keegi ei lähe pisiasjade peale ägedaks. Pealegi teenindavpersonal
on „Laines“ suurepärane. Küll aga suhtumisele, millisega üks ennastaustav ravi-
ja puhkeasutus pühib igasugusest vastutusest käed puhtaks ja ründab hoopis
klienti ennast oma tobedate ja küllalt läbipaistvate süüdistustega. Kas tõesti
peavad väärikad eesti prouad ja taadid, kes on pensionini meie heaolu nimel
ausat tööd rüganud, seisma silmitsi taolise ükskõiksusega? Kas tõesti peavad
lihtinimesed, kes on pool aastat kogunud raha selleks, et korraldada endale
pisike, muretu Spa-puhkus, kindlustama oma tagumikke, väärisesemeid ja
liiklusvahendeid? No andke mulle andeks… Kurb on see, et nii mõnigi meie inimene on tegelikult saanud
kodukandi puhkusest ka mõne sellise,
negatiivse kogemuse, kuid reaalselt see, paraku, asutuse juhtkonda ei huvita.
Raha on makstud, teenused osutatud -
head aega! Kaasaegseid majutusasutuste juhte paneb heal juhul muretsema vaid
see, et hoolimatu suhtumine võib suuremat kajastust saada. Üksikinimene
iseenesest ei vääri hoolimist. Tema probleeme naerdakse lihtsalt välja. Kas
tõesti on tänapäeval ainult ajakirjandus ja tarbijakaitse need hoolima panevad
jõud? Nii väär!
Me kutsume inimesi puhkama Eestis, kuid kas ikka tasub jätta
oma finantse kodumaale? Äkki oleks odavam ja usaldusväärsem võtta oma
ujumistrikoo ja põrutada Türki või Egüptusesse?
Tasub küll! Eesti on täis imelisi kohti! Ja Haapsallu tasub
tõesti minna. Kuid ilmselt mitte „Laine“ Spa Hotelli. Eelistaks näiteks
Haapsalu Fra Mare´t, mõnus liivane rand kahe sammu kaugusel, kaunis loodus ja
vaatamisväärsused ümberringi, suur parkla ja pealtnäha korralikud aknad. Jäägu
Kepimurdja sinna Väikese Viigi äärde. Temal vedas, ta elas ajal, mil
kindlustust ei olnudki, ja mudaravilates valitses heatahtlik ja vastutustundlik
kord.
No comments:
Post a Comment