Lapsesuu ja muu (noppeid FBst)

Väga väsitav päev. Teine tööpäev järjest. Lisaks sellele ka igavene troble Chrisiga, kes avastas, et vot tema ei taha oma Pokude rühmas käia, vaid eelistab titade seltskonda Naksitrallides. Iga kord kui ta päeva jooksul lasteaias emmet nägi, kuskilt joviaalse hakkaja seest tuli välja üks igavene memmepoiss, kelle pärast pidi ema tundma nii häbi kui raevu korraga.

Järjekordne seletustöö "Sa pead lasteaias käima ja ema oma rühma tsirkuseta laskma" on tehtud. Ausalt öeldes, pole seda nägugi, et keegi peale loengupidajat ennast seda ka usuks. Kokkuvõtlikult: süüa ei taha, lasteaeda ei taha, ilma kelguta... ei olda ka nõus liigelda...

Nüüd siis kodus kogu kambaga. Viskusin poolsurnult tugitooli, poiss pani endale Naksitrallide multikaid mängima ja ronis emme kaissu seletama, mida ekraanilt näha on. Nagu arvata võib peale väsinud Ahahh ja Jajaaat ei kostunud talle eriti vastu midagi.

Chris(vaimustunult) : Vaata kui ma suureks kasvan, ma hakkan ka autoga sõitma. Ma ostan endale samasuguse auto nagu Naksitrallidel ja hakkan autoga sõitma.

Emme (tüdimust varjamata): Ei tea, ei tea. Selleks et autot juhtida, pead sa kõigepealt suuremaks kasvama. Aga seda ei juhtu enne kui sa, noormees, korralikult sööma ja lasteaias tarkust õppimas käima hakad! Niiet jah...

Chris: (peale pika mõtlemispausi, erakordselt asjalikult) Palun, keeda mulle süüa, emme!

...Mingitsugune imejõud tõstis mu kärmelt tugitoolist välja ja viskas kööki askeldama. Elu on lill. Kui lapsed on lilled. Ja nad vahest siiski seda on. Meie elu kaunimad lilled. Tuleb kasta ja väetada.

 

   Esmaspäev. Plaanitud naljapäev on peresiseselt õnnestunud 100%. Lapsed tegid minu kulul 2 korda pulli. Esiteks võtsid ise riidest lahti ja ronisid kukupaidena vanni, ilma et mul sellest aimugi oleks. No kisub ju naeruks kätte, mitte ei saa riielda. Teine nali oli minu vannivee mõnusalt mullitama panek, Tide`iga :) Millal nad seda kõike jõuavad, vat see jääb mulle küll arusaamatuks, ausõna.

 

Mu ärahellitatud linnalapsed ei söö viimasel ajal muffigi asjaliku, küsivad ainult pulgakomme ja limpsi. Sakivad isegi peened sushid, vinkupirukad ja mahlad. Vsjo, mulle aitab! Maatoidudieet tänasest, vurled. Valmistame mulgiputru ja mitte üks piiks!

 

Isadepäeva meenutus. Lasteaia pidu, öisetest küpsetamistest veidi väsinud emmed sebivad pungil maiustusi täis laua ääres. Uhked, pikakasvulised ja suurekäelised päevakangelased voorivad aina uksest sisse, nälg on teadagi nende meeste teine nimi peale kole väsitavat tööpäeva...

 

Lapsed, koos õhtujuhist Pipiga piiluvad ka aeg-ajalt näljaselt laua poole... Tantsud-mängud tehtud, Pipi paneb musooni peale, pakkudes miskipärast just mulle Deep Purpli (huvitav, kas rokilisus paistab juba nii kaugelt silma, püüan ju ometi... harju keskmine välja näha). Ja kõlavadki kauaoodatud ja küpsisemagusad Pipi sõnad "Söömaaeg on käes!" Kõik täiskasvanud püüavad näha väärikalt vähehuvitatud, suunates sammud halastamist anuva laua poole. Lapsed kiirustavad salgamatult oma lauda. Saabub vaikus. Vaikus, mil keskmine Krabi otsustab kõvahäälselt teatada publikule "Aga mina ei taha siin süüa! Ma tahan kodus süüa, siin on paha toit!" Ebamugavust murdvad naerulaginad...

Siia kohta sobiks "Kardinad" ehk "Kojuminek", aga jätan stiilipuhtust luuletajatele. Õnneks on meie peres olemas noorem Krabi (emmesse), kelle söögiisu ei kao iial ja kes oskab naiselikult vägagi osavalt sundida oma venda "külgmist" käiku sisse lülitama ning siiski rahumeelselt, õega koos lauda istuma.

 

Meil on üsna palju muusikalisi lemmikuid. Ikka tõsiseid lemmikuid, ilma kelleta kohe mitte ei saa. Näiteks võib juhtuda tõeline katastroof, kui Metsatöllu plaat ununeb maha, kui autosõiduks läheb...

  

Me igapäev vaatame kellegi kontserte või niisama rokime audio saatel, lemmikbände usinasti matkides. Selleks on meil kaks kidrat, üks päris akustiline ja teile nö elekrtikitarr onu Reivo (üks lemmikutest, kellega päriselus suhtleme) poo...lt kingitud, mõnest pulgast saab puhkpilli kaa. Ja nii me rokime Metsatöllu, Svjata Vatra, Bestia, Kipelovi saatel. Jätame meelde igat liigutust, täiendades muusikalist andmebaasi uute, karmimate lauludega, millega mammat taaskord üllatada (loe:hirmutada). Väga nunnu on lapse pühendunud matkimist pealt vaadata. Tal on ikka mingi pisik sees, ja kuulmist paistab ka olevat, tasub tulevikus Otsa kooli suunata küll... Jama on see, et kui issi koju tuleb, seletab laps muudkui kokutades onudest, kes "ütles nii ja tegi naa", vaimustunult ja nimeliselt. Küll "kasvavad tal juuksed varsti sama pikaks kui onu Reivol, küll oskab ta sama ägedalt trumme taguda kui onu Marko, küll onu Markus jõi kontserdi ajal pudelist, küll onu Dmitril lendas trummipulk naljakalt minema, küll tema oskab sama vahvasti hüpata nagu onu Ruslan ja küll onu Kulnol on vägev hääl, kui ta regilaulu laulab..." Issi vaatab naljaga pooleks altkulmu ja küsib "No nii, jälle käisid emmel mingid onud külas!?"

 

... alustas täna öösel "Igaüks magab enda voodis" kampaaniaga. Viisin kella 3 paiku kaissu roninud lapsed kisaga oma voodidesse tagasi, siis üritasin kella 6ni uuesti magama jääda, kui kõlas juba äratus kah. Njah, minu unehäiretega selline üritus läbi ei lähe. Tuleb vist lihtsalt ära oodata, mil väiksed laiutajad ise me voodisse enam ei mahu.