Tuesday, February 1, 2011

Lapse suu.. (noppisin Facebookist välja, paremaks meelespidamiseks)

Haige Stella magab juba mitmendat ööd vanemate voodis, sellejuures absoluutselt mingisugust visakust tundmata. Ta laiutab ja lükkab endale muudkui ruumi juurde. Möödunud ööt kaunistab järgmine draama:
Stella, kõva häälega ja vehkivate kätega protestides: "Issiiii! Mine äää!" Issi on kuulekas ja lahke ning teeb printsessile välkkiirelt nõutud ruumi. Emme, vapustatud preili ülbusest teeb juba suu lahti, et ülbikut oma voodisse saata, kui kostub Stella mesimagus "Aitähh, issi!" Emme: "Maga siis hästi, Stella!"

***

Kaheaastase preili ülitihti vahetuvad "tahan-ei taha-tahan hood" panevad mõtlema sooliste rollide sünnipärasusse. Naine on juba allameetriselt NAINE! Küll ta tahab ja siis jälle ei taha, ja siis ta ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, et ta tegelikult tahab, kuigi väidab vastupidist. Oh raske... on meiega... :)

***

Kas on keegi teine veel tähele pand, et ükskõik kus ja mis keeles ei oleks kirjutatud "Do not remove/Mitte eemaldada", laps saab alati vihjest aru ning hakkab koheselt uskumatu püüdlikusega lahti katkuma. See näitab lapse loomuliku intelligentsust ja varajast valmidust keele- ja lugemaõppeks!

***

Jah, minu pisike preili ei oska veel ennast õigel ajal potile organiseerida, ei loe raamatuid ega häälda õigesti sõnu... See-eest ta koorib ja lõikab supikartuleid. Täiesti iseseisvalt ja ilma vigadeparanduse vajaduseta! Laps teab, mis on siin elus primaarsem. Ega jõulusalmidest ja kuivadest pükstest söönuks saa. :)

***

Viinakompress on päris kelmikas ravimeetod. Nalja saab ikka nii mõnegi rubla eest! Kõigepealt jooksed umbes pool tundi pitsi ja villaste sokidega oma lapsele järgi, nõnda et lõpuks tekib soov neetud pits hoopis enda kõrisse kallata ja sokikest peale nuusutada...

***
Egas need lapsed rumalad ei ole... Saime täna naerda meie suure mõtleja loogilise järelduse üle: päkapikud on väikesed ega jaksa suuremaid asju tuua, aga Näärivana... oooi Näärivana on suur ja tugev, tema saab Lennukilego kohale toomisega hakkama küll...

***
Ega see päkapiku elu lihtne ei ole! Kord tahetekse ju lennukilegot, kord koledat robotit Rimist, siis jälle veokilegot ja siis "üldse mitte midagit". Eile kirjutasime siis jõuluvanale ameliku tellimuse. Nimeliselt allkirjastatu ja puha. Loodetavasti on sellega "tahan/ei taha" saaga ka läbi. Sest toimekas Päkapikk viis kirjakese juba lapimaale.

***
"Это мы мама" tekitas meis suurt muret meie razboinikute arengu üle, sest sellist viga annab ju teha! Nii tundus vähemalt esmapilgul. Aga tegelikult on asi väga lihtsalt ja loogiliselt eestikeelsest kõnestruktuurist kinni. "See (on) meie ema" on nendele ju selge, järelikult ka otsetõlge peaks kõlbama. Aga vanemad hoiavad kahe käega peast kinni, mis toimub?!

Niimoodi mõeldes saad aru, milline grandioossne töö ikka väikse inimese ajus käimas on. Kuidas saab kõikki neid süsteeme paari aastaga selgeks õppida, see on ju uskumatu!!! Aga need pisikesed pead saavad selle hiiglaslikuuliselt hakkama. Jällegi tunnistan et perekonna puupea staatus pere noorematele küll ei kuulu :)

***
Terve nädalavahetus oleme püüdnud Stella uuest sõnast aru saada. Müstiline "tätotattaa" ei tahtnud kuidagi mõistlikku tõlgendust saada. Nuta või naera. Igakord kui äratundmisrõõmsa ilmega pakkusime preilile võimalikke variante, raputas ta kirglikult pead ja sügavalt pettununa pages oma tuppa... Ebaedu saatis esmapilgult loogilisi "autoratta" ja "motoratta", aga ka keerukamaid variatsioone... 
Täna varahommikul tõi tõusev päikene selgust müstilise "tatotataa" saladusse. Laps avastas nimelt diskideriiulil lemmikkauamängiva... Svjata Vatra!!!! Lihtne ju!

Tunnen ennast täiega läbikukunud lapsevanemaga :) Aga õnneks Svjata Vatra ei l...ase ninal norgu vajuda. Rõõmsat ja selget hommikust ka sulle, Eestimaa!
***
Perekonna kokkutulek. Kogu suurpere kohal, ootame laste auväärset vanaemat. Lõpuks kõlab kauaoodatud fonoluku kutse. "Memm tuleb!" teatab ema lastele. "Hurraaa, tuleb, tuleeeb!", rõõmsalt kiljudes edastavad tähtsat teabet lapsed. "Kes see tuleb?" küsivad üle rõdul asuvast suitsunurgast tulnud mehed. "Lumememm tuleb!"

***
Väga väsitav päev. Teine tööpäev järjest. Lisaks sellele ka igavene troble Chrisiga, kes avastas, et tema ei taha oma Pokude rühmas käia, vaid eelistab titade seltskonda Naksitrallides. Iga kord kui ta päeva jooksul lasteaias emmet nägi, kuskilt joviaalse hakkaja seest tuli välja üks igavene memmepoiss, kelle pärast pidi ema tundma nii häbi kui raevu korraga. 

No comments:

Post a Comment