Tequila nime all tuntud alkohoolset jooki toodetakse kuivadel aladel kesk-mehhiko kandis. Tegemist on kange destsilleeritud tuliveega, mille valmistatakse kääritamise protsessis maguey-nimelise vilja mahlast. Tequilale omistatud kaktuse viina staatust võiks botaaniliselt pidada lausa solvavaks, sest taim, mille viljast vägijooki tehtakse - Agave - kuulub ametlikult hoopistükkis uhkete lilialiste sugukonda!
Agaavid kui liik, mida arheologide väidete kohaselt kasvatatakse seal mail juba üsna iidamast ja peaaegu aadamast, on seotud kogu Mehhiko ajalooga. Agavest valmistatava vägijoogi üsna peene päritolu kasuks räägib juba ainuüksi viljade kasvatusviis ja sellega seotud nõuded. Nimelt vajab taim vähemalt 7-8 aastat usinat kasvamist punakalt lubjases mullas tulikuuma mehhiko päikese all, et kooskõlas hoolsa kontrolliga ja kohalikke traditsioonidega saavutada lõpuks vajalik küpsustase, kui vilja kaal küünib koguni 70 kilogrammini. Muideks õitseb taim ka vaid korra, oma õilsa eesmärgi nimel.
Natuke ajalugu ja lingvistikat
Tequila lingvistiline nimi peidab enda päritolu ajaloo hämarustesse. Ühes allikas arvatakse, et sõna "tequila" aluseks on muistse rahvuse Nahuatl kõnepruuk. Häälduse poolest sarnane sõnadeühend tähendas "viljalõikuse kohta" aga ka "metsikute taimede kasvumaad", samuti on võimalikuks tõlgeks "koht, kus lõigutakse" ja "plats, kus tehakse tööd" ja isegi "koht tempude jaoks". Et siis meie keeli öeldes - töö ja vile koos. Päris kelmikas algus, mis?!
Teised allikad pajatavad, et sõna "tequila" tähendab "teraväärset kalju". See mõjub isegi üsna tõenäoliselt, kui arvestada territoriaalselt levinud vulkaanilist klaasi, mida leidus ohtrasti seal mail otse põldudel. Klaasist valmistati edukalt terasid, roope, noole, kasutati isegi teedevalmistamisel paljudes kohalikkes linnades. Joogi puhtus ja teravus võis küll tekitada teatud assotsiatsioone klaasi ja kaljuga. Kuid siiski, tudeerime edasi...
Kaskauin rahvuse keeles on tequila moondatus sõnast "tetilla", mis viitab kohalikke vulkaanide sarnasusele naisterahva rinnaga. Mis on ka iseenesest üsna kaunis lugu...
Teisedki allikad teavad pajatada tequilast. Väidetakse, et see on hoopis põliselanikke nimest, kes omal ajal alustasid joogi valmistamisega, Ticuilas või Tiquilos. Tõlgitakse seda ka nagu "linna" ja "orgu", samuti kõlab see mõnes keeles nagu "hing".
Üsna tõenäoline on aga "tequila" nime teke, küll üsna hiline, samanimelisest linnakesest, kus umbes 1900 aastal alustati kaasaegse "tequila" tootmisega, leiti uus valmistusviis seni valmistatava mezkali-nimelisele, väga teravale napsile vahelduseks.
Ajaloost
Tequila ajalugu viib meid oma juurtega VIII sajandisse, kui rändurrahvas tolteegid valmistasid agaavist esimese pulke ehk agaavi õlle (pulque), 4-6 kraadist joogikest. Legend vestab, et indiaanlased ei avastanud kesvamarjukest mitte ise, vaid hoopis jumaliku ilmutuse juhendamisel. Välk olevat poolitanud agaavivilja ning kõik see mees rõõmsa üllatusega kaes, kuis sellest hakkas voolama imeline nektar. Mehhiko indiaanlased polnud õrna aimugi, et selle vilja sees võis olla peidus säärane "Jumalate and", mis käärimise käigus muutus nõnda meeldivalt joovastava järelemekiga vahutavaks joogiks. Niimoodi algavat hispaanlaste vaimustus sellest piimjast märjukesest, mis hoidis kõhu korras ja meele muretuks. Pulke hakkas mängima nende elus niivõrd olulist rolli, et meile juba tutav pulke ema, Sinine Agaav, samastati Mayahuel-nimelise jumalannaga, kellel olla 400 rinda ja 400 last. Ega taim niisama ole vanakreekakeelse sõna (Áγαύη) kohaselt „väga kuulus”. Agaav on saanud oma nime müütide tegelaskuju Agaue järgi, kes tappis purjuspäi oma poja Penteuse ja hiljem häbi pärast ka enese.
Pika aega oli pulke ainukene mehhiko alkohoolne jook, kui siis hispaanlastest konkistadoorid tõid Mehhikosse europast pärit tehnoloogia piirituse valmistamises. Siis, 1521 aastal nägi ilma esimene mezkal, praegusest tequilast natuke kangema maitsega vägijook, sündinud magusast agaavimahlast. Sest ajast peale sai mezkalist mehhiklaste suur lemmik, seda tarvitati et kustutada janu, saada jagu väsimusest, stimuleerida mõtetööd ja vaimset tegevust, aga ka haavade paranemise eesmärgil.
Meile tuttava joogi isaks nimetab ajalugu don Pedro Sanchez de Tagle, kes asutas 1600 aastal esimest keedukoja.
Tequila populaarsus kasvas väga kiiresti ja laialdaselt ning juba 1608 aastal kohalikud valitsejad maksustasid mezkali-laadsed joogid. Esimene suur tootja, kes 1795 aastal sai ametliku litsensi tequila valmistamiseks on Jose Maria Cuervo, seega meil on tänapäevalgi võimalik mekkida üht vanimat ja kvaleteetsemat tootjamarki "Jose Cuervo". Kuldne aeg saabus tequila jaoks XIX sajandi alguses. Saavutades ameeriklaste poolehoidu, tequila tootjad alustasid usina ekspordiga Euroopa riikidesse. Vahetult enne seda toimus tequila ja mezkali ametlik erandumine. Nii nagu õiget šampust toodetakse Champagne provintsis, jäi au ja uhkus nimetada oma valmistatud jooki tequilaks vaid sellele mezkalile, mis toodetakse spetsiaalse tehnoloogia järgi Halisko osariigis, Tequila nimelises linnakeses.
Natuke tootmisest.
Jook valmistatakse sinisest agaavi sordist (Agave tequilana, blue Weber). Pinas (puhastatud vili) aurutatakse või keedetatakse vajutise all üks või kaks ööpäeva, siis peenestatakse, pressides välja magus, tume, paks mahl. Mahlal lastakse pärmi või suhruroo toime abil 2 kuni 8 päeva jooksul käärida, seejärel distsilleeritakse kahekordselt. Distsileeritud vett lisades langeb joogi kangus välisturule viidaval tootel kuni 38-40%, siseturg saab omale 40-46 kraadist tulivett.
Erinevad tequilad
Teadagi on olemas erinevaid tequilasid:
Blanco. Värvitu, samuti nimetatakse white või silver. Noor, karge ja värskendav ja Молодая, свежая и бодрящая. Laagerdamata villitakse pudelitesse.
Joven. Noor tequila, mis ei ole samuti laagerdamist saanud, aga aromatiseeritud. Selle nime alla kuulub Tequila Gold, mis on olemuselt sama puhasja karge, nagu blanko, millele on lisatud väikene kogus karamelli. Sellest ilus kuldne värvus ja mahedus tarbimisel. Nii samuti ka Tequila Оrо sisaldab karamellilisandeid.
Reposado. Puhanud. Just nõnda nimetatakse tequilat, mis on laagerdatud vähemalt 2 kuud tammevaatides, omandades sellega ilma igasuguste lisanditeta kaunilt kuldset värvust.
Anejo. "Iidne". Sellel märjukesel on kõige suurem laagerdus, ta vananeb vähemalt aasta tammevaatides, saavutades imelise merevaigu värvuse. Veel kauem laagerdatud tequila sarnaneb värvuse poolest kvaliteetse konjakiga.
Tequilad Reposado, Anejo - on mõistetavalt väärtuslikumad tequilad, reeglina sisaldavad nad 100% agaavimahla, neid võib julgesti nimetada mehhiklaste tulivee kvintessentsiks.
Tequila tänapäeval
Niisiis ammustest aegadest pärit joogi popularsus kasvab väsimatult iga päevaga laia maailma mastaabis. Kohalikud mehhiklased eelistavad ikka odavamat mezkali, tarbitatakse ka pulket. Mehhiko valitsus on väga valvas ekspordiva joogi suhtes, sest tegemist on ju ikkagi nende riigi vastuvaieldamatu sümboliga, mis hoiab endas igivanu traditsioone, aga ka omapärast tarbimiskultuuri.
Kuidas tequilat tarbida
Tequila peab olema mitte liiga soe, kuid ka mitte liig jahe. Traditsiooniliselt juuakse nii tequilat kui mezkali väikestest, kitsastest, kuid kõrgematest pitsidest, mehhiklased hüüavad neid "suksudeks" (hisp. "caballito"). Kõige õigem on tarbida liiliaviina soola ja laimiga (NB: mitte sidruniga!). Juua kohe põhjani või mitte olevat maitseasi.
Kõige levinumad tequila tarbimisviisid:
1. Klassikaline. Väikesesse pitsi kallatakse 2 cm jooki. Võetakse ühe käe näpu vahele laimi viil, teise käeselga määritatase väike rida laimimahla, millele raputatakse soola. Siis viiakse läbi aktsioon "limpsi, joo, hammusta" ehk siis vastavalt soola, tequila, laim.
2. Seda variatsiooni nimetatakse mehhiklaste poolt rapido, ehk siis meie keeli "löö-ja-joo", või siis "Tequila-bum". 2 cl tequilat ja 2 cl toonikut kallatakse väikesesse klaasi, asetatakse käsi peale ja lüüakse vastu baariletti, et klaasi tekkiksid lustakad mullikesed. Juuakse korraga ära.
3. Tequilaga valmistatakse ka palju erinevaid kokteile. Nendest kuulsamad Tequila Sunrise ja Margarita on unepealt tuttavad igale baarimehele.
Kusjuures päriolumaal kuulub joomise rituaalile ka külm sangrita, kohalik karastusjook, mis on valmistatud punase apelsini mahlast või laimist, tomati mahlast ja chilli piprast. Tequila sobib ideaalselt natsionaalsele roale guacamole (avokaado püree terava tomatikastmega).
Kokkuvõtlikult...
Mehhiko kuumus ja teravus, erksad värvid, unustamatu lõunamaine kirglikkus, särtsakas kitarr, tujuküllane muusika, vürtsikad natchos, isuäratavad tortilljas... Mehhiko on kuulus oma värvikate kultuuride integratsiooni poolest. Hispaaniaanlaste ja indiaanlaste traditsioonid täiendavad teineteist, lisavad kogu kultuurile erksust, kirge, aga ka avatust ja värskemaid tuuli. Sellega tequila õhtusse sobib väike tunneterohke serenaad või kirglik naissoolo a la flamenko, lehvivate seelikuääre ja lahtiste juustega, aga miks mitte katsetada põlisindiaanlaste rituaalsete tantsudega. Peaasi, et on värviküllane ja lõbus, nagu Tequila päritolumaa ise. Isiklikult olen veendunud, et peale teist hot shoti fantaasia ja kreatiivsus Teid juba maha ei jäta. Arriva!!!
No comments:
Post a Comment