Saabub kauaoodatud hetk, kui, serveerinud kaasale sooja õhtusöögi, saan lubada endale väikest lõõgastust. Seda, kuidas naised lõõgastuvad, teab vast igaüks. Ikka shopates. Nii ka mina. Ükskõik kui mahukas ost tõstab tuju näitajad vähemalt kahekordselt. Kui tuju on väga hea võib see viia joovastavasse ekstaasi, kui kehvavõitu - aitab säilitada eluks vajaliku positiivsuse. Et siis, eelnevalt parajalt heatujulisena jõuan Selverisse, krahman mõned pakid vetsupaberit, soodukaga, nelipaki Saku Originaali ja paar tumedat kesvamärjukest jõulutuju tekitamiseks ning suundun kassasse. Vabadusest ja õnnest joobnuna viibin oma mõtetes ega märka, kuidas kassapidaja lööb ühe vetsupaberipaki minu ees seisva noormehe arvele...
"Ai, see oli ju Teie oma!" kiljatab müüja poolhüsteeriliselt, mingisugust strateegiliselt tähtsat "Annet" appi kutsudes, ja ma taipan, et tema, õpilasest müüja elus on minu neetud vetsupaberi pärast juhtunud midagi kohutavat...
Samal ajal kui kassapidaja meeleheitlukult päästjat nimega Anne otsib, jõuab minu ette kaubaostja, kes hetkeks kassa eest ära oli. Reedeõhtuselt särav noormees, kummaski käes kolm õllepudelit. Taipan, et ka tema ei jõua niipea sõpradega maha istuda, kuna salapärasest Annest pole kipu ega kõpu. Selle peale toimub järgnev dialoog.
Mina, kogu tõsidusega: "Noormees, ega soovi tualettpaberit juurde osta? Hea pehme, igas majapidamises kulub marjaks ära..."
Noormees, šokeeritult: "Emmm, milleks?" (Nagu noored mehed ei kasutakski paberit ega käiks vahest karu tapmas...)
Mina, demonstreerides oma korvi sisu: "Noh, minu meelest õlle kõrvale sobib väga hästi. Näed, ostsin endale ka, kohe mitu paki. Kampaaniahinnaga!"
Noormees, veidi huvitatult: "Aaap, mida jood?"
Mina, esitades oma suurt armastust Saku Õlletehase vastu: "Saku Orikat ja Jõuluporterit A.le Coqilt, parim tume õlts mida proovinud olen. Ja sina?"
Noormees, edevalt: "A mina tarbin puhast Kulda. Porter on tõesti Le Coqil väga viis."
Mina: "Kuld on super valik minugipoolest!"
Noormees: "Äge! Aga ma võtan siis selle paki ära ja asi vask. Kampaaniahinnaga ju. Õllejooja halba ei soovita."
Mina : "Absoluutselt, mees!"
Sellel ajal jõuavad kassasse noormehe sõbrad ja jäävad hämmingus silmama hunniku õllepudeleid ja suurt paki soodukaga vetsupaberit.
Sõbrad: "Mida emmi? Sa pidid ju näkse muretsema..."
Noormees, tõsiselt: "Muretsesingi. Võtsin nati lisa kah. Naisterahvas teadis õlle kõrvale soovitada. " Viitab minu suunas.
Sõbrad: "Omg!! Mida?? Vetsupaberit????"
Mina: "Nojah, viie peale jääb vist väheks. Ah, no mis siin ikka, võtke teine veel, ega ma ei loe... Küll ma endale jõuan juurde osta..."
Naerukõdi survet ei pidanud esimesena vastu noor kassapidaja. Tema järgi pistsime kõik, koos lõpuks kohale jõudnud Annega, hirnuma..
No comments:
Post a Comment